M/S: Varkel
1993. a arranžeerinud: S. Varkel/J. Kõuts/K. Bild/K. Arba
Sai küllalt räägitud, ehk tegutseks nüüd ka
Kõik selga pangem rüüd, kust tina läbi ei saa
Me, mehed, sõtta marssides vaid laulame ja taas
Hulk vaenlasi jalge ees meil põlvili on maas
Kõik võitjad siin, kes vaenlast millekski ei pea
Kui kostab lahinguhüüd...
Kes seda kuuleb, see ka teab!
Kui tagasi me tuleme, on read meil endised
Vaid mõni käsi sidemes, paar pead on verised
Ei karda ühtki vaenlast, kasvõi tuhat korraga
Me vaprus üle neist käib võimsa tormina!
Kõik võitjad...
M/S: Varkel
Kas vahel oled tundnud süüd
hinges väikest pakitsust
vaata enda sisse nüüd
Kas mõni lihtne olukord
või kerge takistus
kuidas lahendada see...
Sind silmab sõber tänaval
küsib “Kuidas läheb sul?”
Vastad “Hästi!” alati
Kord kuus, kui ema helistab
torust kostab küsimus
vastust isegi ta teab...
Üks vale, väike vale
Mõttest väledam on keel
Hädavale pole vale
Neid tuleb veel ja veel
Päevast päeva rääkimas
sõnu, mille tähendust
sa isegi ei tea
Ööst öösse lähedust
naudid iseendaga
Su alateadvus alt ei vea
Uuel päeval ärgates
kui ümbersündinuna nead
sundmõtet vasardamas peas
Tahad muutuda sa vaid
kelleks isegi ei tea
ja kas üldse aitaks see?
M/S: Varkel
On küllalt vett ju taevast voolan'd
Ja pikne puruks rebib maad
Tuhat tonni lund meid koormab
Ei enam iial sooja saa!
Justkui noaga iil mind lõikab
Kivid kildudeks taob tuul
Raju eest ei pääse
Pikse käest ei page
Iial päeva me ei näe
Taevas annab teada
Läbi tormi rahe
Vabastab ta iidse väe
Võid ju joosta jalad rakku
Vere välja ninast-suust
Raju eest ei pääse pakku
Rebib liha lahti luust
Vaikusest võid leida armu
Taas kui taevas tumeneb...
Ära siiski kaota lootust
Võid veel ellu jääda sa
Tänama vaid peaksid saatust
Et oled võitnud taevast-maad
M/S: Varkel
Sa - kõige looja
Sa - tood meil' sooja
Sa - annad valgust
Sa - elu algus
Päike, sa kõikvõimas
Koitu lootust kiirgamas
Valguse võimu näitamas
Meid ööst välja aitamas
Koos, läheme kõik koos
Lootust tulvil hing
Hoides käest
Ees, parem aeg on ees!
Sinna püüdleme
Kõigest väest
Veered taevas üle sinilaotuse
Igal õhtul taas sa leiad kodutee
Maad su kiired paitavad
Eluringi näitavad
M/S: Varkel
Tal silmad vees
lamab voodil sinu ees
hääletult palub: “Mul laske minna!”
On küünal kustumas
vaikselt süda tuksumas...
Kauaks veel? Nii raske olla!
On möödas need
päevad pikad õnne täis
Nüüd vaid valu südant koormab
Naerul näost on saand grimass
Valust väänleb, palub, neab
halastusele ta loodab
Aga ei! Ei jäta meid!
See sind ei murra
Kindel ei!
Sul pole antud õigust surra!
Ta on lahkunud
Tuba nõnda tühi, kõik
ümberringi vaikseks jäänud
Hetk enne minekut ta pilk
Küsimust ma nägin seal
Aidata ehk oleks saanud?!
M/S: Varkel
Kuskile pole end peita, seisad kaitsetul mu ees
Keegi sind ei aita, kui s'ust endast pole meest
Karja vihaseid lõukoeri saadan sulle turja
Ma sinu plaanid läbi näen
Su haige kurjuse eos juba nurjan, sa sitt ei pääse minu käest!
Tulles tänaval mul vastu ma silman, limukas, sind
Seda sammu sa eal ei astu - nööpe tinaseid täis saab rind
Ütled “Lamajat ei lööda”
Ei löögi, lasen! Kurat, napilt mööda!
Asume teele, pikk öö ootab ees
Asume teele – iga naine, iga mees
Tulge kaasa, las tähed näitavad teed
Tulge kaasa, pikk öö ootab ees
Valged, alustades käike, võidu poole murravad
Sina must, vastik ja väike lamba kombel karjud “Hurraaa!”
Ise oled valikud teinud, omakasu või muu motiiv...
Puhtast lollusest, ahnusest läinud
Nii lukult eemaldubki riiv
M/S: Varkel
Ärkad öösel, higist märg sa, painajat
taas nägid unes, õõnsal häälel sulle ütles see:
Tundmatus ees ootab sind, kodust lahkuma sa pead
jätma kallid ning öös sõitma üle võõra vee
Jooksed mööda tänavad, jalg takerdub...
Siis kuuled samme, keegi hingab sulle kuklasse
Hirm kõri poob, õud kägistab, vist oled eksinud
Kell on 2 või juba 3? Ajataju kadunud!
Armutult, jah, läheb aeg
Kehtib sullegi see!
Lahingu ju võita võid
Ja lõpuks loota veel...
Kukud alla, veered mäest sa, kondid luud
kõik terveks jäid ja ärgates nii leiad ennast sa
Mõistad – polnud uni see, vaid jooksid siis
Jah! Nagu segane sa põgenesid elu eest
M/S: Varkel
Olles käinud, näinud, ilmas ringi rännanud
Ma siiski eal ei mõistnud ega küsida taibanud
Mis on selle kauni puidust, lukustatud kasti sees
Mille tookord turul andis muldvana hiina mees
Küsin endalt, teiste käest vabaduse võimalikkusest
Ootan vastust, öelge mulle!
Pärast päevi pikki tööd täis, nõnda meeletuid
Õhtuid pimedaid ja mõtteid keelatuid
Kasti kallal jõudu rakendan ja võtteid vägevaid
Murran oma hambad, pole siiski kindel aru kas ma sain?
Palju kordi avada ma püüdsin laegast asjatult
Õigeid vastuseid täis kast jäi siiski kindlalt suletuks
Nii ei mõistnudki, et otsin tundmatut, mis peidus meie eest
Raiskan elu otsides seda, mis tuleb iseenda seest!
M/S: Varkel
Sa ammu pole käinud
väljas oma kivist kindlusest
Kuuli kohta kuulnud-näinud
raadiost-telest, päevauudistest.
Istud tasa, hirmuhigi palgeil
Äng, mis kägistab ja nõrkus jalgades
Vaikselt pomised sa palvet
Päästa ei sind saa see kuuli eest
Veel on meestel silma
Jätkub täpsust, julgust neil
Su teod on Eestis tuntud
ja neid ei paita üllas oreool
Kaugele ehk liialt mindud
Sai sul olles valel pool
Tagasi me sind ei oota
Tasuks õiglaseks on väle kuul
Üritades põgeneda
Langed haleda irvega suul
Veel on meestel silma
Jätkub täpsust, julgust neil
Veel on meestel ausust
Piisab jõudu õigetel
Sekkumist see väärib
Ühiskonnas lihtsalt käärib kõik
Sadu inimesi petsid
Saabunud on tasumise tund
Sõbrad head kõik reetsid
Mõtted rahu need ei anna, und
Üldsegi, kas väärt sa
Surma oled nõnda kiiret
Tuhanded küll sooviks
Näha võllas sind ja...
M/S: Varkel
Provokaator, paks prillidega pätijunn
saab käske piiri tagant, vana *$@#!
Libekeelselt pühvlit lollitab
ja teatab: “Vaenlane ei maga!”
Tal pole rahvust ega kodumaad
isaks Lenin, emaks Beria
Unelmate laeks igavesti NSVLiit
Homo soveticus, kao minema siit!
See on me maa, meie maa!
Kõik, kes nõus on minuga
hüüdkem nüüd “Sovjett, käi minema!”
Loodut hävitada on ta soov
ta kodu ideaaliks läbikäiguhoov
Varastatud dressides idioot
on elu ropp kui anekdoot
Legaalne sissetulek puudub... töö...
hämmastav võime loomastuda üleöö
Ainus keel, mida mõistab ta
on anda kurikaga üle turja!
